 |
| Asukoht: Karl Ernst von Baeri 17 |
Kas pole mitte kummaline, kui kirglikult inimesed reisida ja elukohti vahetada soovivad? Mulle näib, et neis paikneks justkui säutsuv linnuke, kes viisijuppi lauldes südamele koputab ning rännuhimu tekitab. Mulle tundub, et inimestel on selleks tihtipeale (niivõrd) suur vajadus.
Mõnikord on kibe tahtmine eelkõige põgeneda. Pelgalt soov on
selline, et tüdimus summutada, probleemid unustada. Argipäeva murede eest
plehku panemine on magusam kui nendega tegelemine ja nende lahendamine - küllap
on see loomulik. Selline on inimloomus. Vahetevahel ja mitte harva soovitakse
paremat elukvaliteeti. Avar maailm jalge ees on ahvatlev ning võimalusterohke,
perspektiivse ja rikkaliku väljavaatega.
Elukohamuutus võib kahtlemata garanteerida parema ja
täisväärtuslikuma materiaalse heaolu. Reisimine tagab argielu põnevamaks
muutumise, avardab silmaringi ning võib muuta tõekspidamisi, ideoloogiat ja
kahtlemata süstida ning kasvatada tolerantsust, rohkem siirust ja elurõõmu.
Kas pelgalt reisimine või elukoha vahetus on see, mis tagab
ihaldatud rahulolu iseenda ja maailma suhtes ning aitab leida oma õige koha ja
elu tegeliku mõtte või põhjuse siin üüratul planeedil? Kes meist poleks kunagi
mõtisklenud oma rolli või ülesande üle, mida meid eeldatavasti täitma on
saadetud, ning ainuõiget vastust nuputama püüdma hakanud ja seejärel kergelt
ohates sellest loobunud? Või uskunud siiralt kasvõi hetkeks enda olemasolu
mõtte reaalsesse eksisteerimisesse, mis tuleb üles leida.
Reisimine, põgenemine probleemid eest - ma arvan, et need on meie kõigi mõtetes juba mõlkunud. ;)
VastaKustutaKahjuks sageli ongi nii, et kui tunned, et kõik asjad on kuhjunud, tahad põgeneda.. See pole tegelikult lahendus, kuid võib-olla on vahepeal lahenduseks see, et sa saad ise neid asju kõrvalt vaadata ja siis oma seisukoha anda, kuidas lahendada, mida teha jne.
Reisimine on nii loomulik.. Inimesed on uudishimulikud ja maailma avastada - ma ei tea küll ühtegi inimest, kes seda ei sooviks. Kodus niisama istumine - täitsa igav ju.
Arvan, et osad reisimised võivadki olla seotud põgenemisega. Nad üritavad probleeme teistviisi seljatada, kui näiteks need isikud, kes tegelevad nendega automaatselt, kuna on nii harjunud. :)
VastaKustutaLoomulikult on ka neid, kes lihtsalt naudivad reise, kuna probleemid on seljatatud ja lahendatud. Põgenemine on sellepärast, et neil on hirm. Hirm tegutsemise ees kohe.
Mary Poppins! Alati õiged valikud, kohad ja ajad.
VastaKustutaPilt super, kutsub lendama ja avastama, pilkupüüdev.
Süda ei saa ennem rahu, kui oled midagi ära proovinud. Ja usun, et kui sinu südames kripeldab soov näha maailma või sind häirib midagi siin, kus sa hetkel viibid ja ainus hea mõte tundub põgenemine ja siit jalga laskmine - siis go for it. Kui sa oled proovinud, saad endale kinnituse, mis on õigem ja kus oleks õigem olla. Ja üldse pole patt tagasi tulla ja endale tunnistada, et see, mis sul praegu on, ongi õigem. Ja pilti nähes tuli mulle esimese lausena meelde "tuult tiibadesse", mis minu jaoks viitab sellele, et midagi lõpetades ei tea sa kunagi, mis ootab sind ees....ja see teeb kogu asja huvitavaks.
VastaKustutaMa arvan, et on erinevaid põhjusi, miks inimesed reisivad. Üks on kindlasti põgenemine ja soov leida endale paremad elutingimused. Teine on pigem reisimine puhkuse eesmärgil ja et näha teisi kultuure. Ja kolmandaks on iseenda leidmine ning mulle tundub, et tänapäeva keerulises elutempos reisib üha rohkem inimesi just sellel eesmärgil. Võib-olla ei saa kõik kohe selgeks ja küsitud küsimused oma vastused, aga saadud kogemus rikastab sind kogu eluks.
VastaKustutaMa arvan, et tuleb elu lihtsalt elada, muud midagi.
VastaKustutaÜlemise postituse anonüümse asemele. ^
VastaKustutaMa arvan, et elukohtade vahetamise puhul võib peamine põhjus olla mõte sellest, et igal pool mujal, kui kohas kus praegu ollakse, on kindlasti parem. See on alati ja igalpool niiviisi. See on nõiaring, kust on raske välja murda.
VastaKustutaInimestele meeldib väga reisida ning seeläbi uusi kultuure, rahvaid avastada. Kui võimalusi ja tahtmist on, siis miks mitte, leian ma.
Kui nüüd aga põgenemine juurde võtta, siis kindlasti nii elukoha vahetus kui reisimine on rohkem või vähem põgenemised. Igaühel on omad põhjused, miks ja kelle või mille eest põgeneda.. Olgu nendeks siis igapäevarutiin, vihavaenlane või kasvav kohustustehunnik.
Ei oska öelda, kas tegu oli hilise kellaajaga või millegi muuga, aga tihti tuli mõnda lauset mitu korda üle lugeda, et mõte kenasti pärale jõuaks - oli veidi raske jälgida. Teinekord tasuks selliseid kirjutisi pigem värske peaga lugeda.
VastaKustutasama naine, kes 22:53 kommenteeris
KustutaJah, mõtted on täitsa õiged ning arvatavasti ei tasu kahelda, et igaüks on neid mõelnud. Kes siis ei tahaks laia maailma näha või probleemide eest põgeneda.
VastaKustutaMulle meeldis, et oled pealtnäha tavapäraseid mõtted edastanud sellegipoolest omamoodi. Toonud lihtsaid ja konkreetseid väiteid ning kirjutades seda juba sulle omaks saanud stiilis. Selle teksti juures oli ka väga hästi näha seos pildi ja teksti vahel. Tubli töö! ;)
Ooo! Õhupalliga lendama minna - see oleks äge!
VastaKustutaTeelolemise ja rändamisega on kah mitut moodi. Noorte olenditele kohaselt tuleb mingi aeg tiivad sirutada ja minna, kui kellelgi on õhupall appi võtta, seda vahvam. Minna ja katsuda oma tiibade tugevust, oma tahtmiste kangust ja kui on aeg, siis koju tulla, või leida oma kodu kuskil mujal. Elamine ongi teelolemine, Hea kui tead oma teed ja taipad nautida teelolemise, elamise võlu ning ei kaota õhinat ja uudismhimu minna vaatama järgmise kurvi, mäe või metsa taha. Ja abilised kuluvad ju alati ära - head sõbrad, õhupallid ja muu säärane kraam. Tuult! Igasugust!
Enese avastamine on üks suur reisimise põhjuseid. Kes ei tahaks tunda seda võimast tunnet kuskil mäetipus röökida nii, et keegi sind ei kuule? Kes ei tahaks tunda looduse kõige hämmastavamaid külgi? Mina arvan, et kui üks inimene kord läheb sellisele retkele, kus ta tunneb esimest korda looduse poolt pakutavaid ülilihtsaid mõnusid ja vägesid, siis see on võimeline muutma kogu ta olemust!
VastaKustutaAsjad ja kohad meie ümber ei paranada vigu ega muuda elu kergemaks. Raskuste eest ei saa põgeneda teise elukohta ega ka õhupalliga ringi kolida. Ennekõike tuleks vaadata enda sisse. Õnnpeitub meis enestes, oskuses enda minaga sõbraks saada ja ennast armastada. Hea aura oma kehas annab peegelduse välisele meie ümber, tekitab positiivseid energiavoogusid ning võnkeid, hakkab tööle karma ja meie ümber hakkab märkamatult toimuma midagi head. Asukoht, olustik, praktilised väärtused…need ei muuda elu põhiväärtuseid ja ei tee kedagi õnnelikumaks. Ka mullahunniku otsas istuvast sitasitikast võib luulateda kokku loo ja olla selle suures higeliselt balansis ja õnnelik. Kulla kamakate otsas istudes varjutav tihti rikkus ja sära elu tõelise olemuse. Pürgigem lihtsuse poole, et olla rikas!
VastaKustutaOlen väga lummatud sinu kenast tööst. Oled arutlenud ja kutsunud arutama. Oled pannud mõtlema ning endasse vaatama. Mulle meeldis võtta aega ja sinu teemaga kaasa tulla. Küll väga erineval sinust moel, aga see teebki maailma põnevaks - teist omasugust on võimatu leida:)
VastaKustuta