Ood muusikale

Asukoht: Genialistide klubi

Klassikalisel muusikal on meeliköitev omadus hinge puudutada. Vaheldusrikkus ja isepäisus on minu meelest kaunid omadussõnad iseloomustamaks seda imeilusat loomingut. Kõrged, tugevad noodid kannavad endas võitlusrikkust ja sõjakust, mis ühel ootamatul momendil õrnusega vahelduvad. Mõeldes loodusele, tekib elavasse kujutluspilti elujõuline Jägala juga või ükspuha milline karget vett kõrgustesse pritsiv tarmukas kosk, mille ülaservalt kukkuv maaliline vesi põrke teel endale pehmema aluspõhja leiab ning kus jõevesi terviklikuks seotult hellalt ühtejärge edasi voolab.

Aeg-ajalt ma tunnen, kuidas üksnes süvamuusikal on ebatavaline julgus ning iseäralik ramm sügavalt tõsist ja mõtlemapanevat ainestikku imetlusväärselt, lausa taevalikult edastada. Klassikalise muusika tasakaaluline ja selge olemus loovad meelelisele tunnetusele malbe puhtuse. Muusikaliste instrumentide segunenud helijadad mõjuvad kui ilmatu väena, mis vereringesse sisenedes vagusi soontesse voolavad ning sealsesse keskkonda meeldiva närvikõdi tekitavad – kui köitev see on! Kuigi palju sõnu jääb heliteoses ütlemata, jaksab see siiski niivõrd esteetiliselt emotsionaalsust väljendada, ja kui sa tunned mõistvat sealset ülimat siirust ja tohutut ilu, hakkab süda kiiremalt põksuma ning soontes pulbitsev veri soojusest hõõguma.